Eesti lapsed, vanad mõisahooned ja Corelli Consort

Allan Vurma

Sirp 29.08.2003

 

Ansambli Corelli Consort juht Mail Sildos on juba viiendat suve järjest paariks nädalalõpuks ühendanud üksteist toetavasse sümbioosi vanade Eesti mõisate arhitektuuripärandi tutvustamise, seal tegutsevate väikeste lasteasutuste heategevusliku toetamise ja barokkmuusika.
Seni üheksateistkümnes mõisahoones toimunud metseenlus-kontsertide piletimüügist ja annetustest kogunenud summadega on remonditud maakondade muusikaklasse ja lastekodusid ning sel suvel toetatud Inju lastekodu korrastamist. Metseenidele on vastutasuks pakutud sisukalt veedetud õhtupoolikuid, kus lisaks muusikale on huvitavaid teadmisi vastava mõisahoonega seonduva kohta pakkunud oma kaasahaaravas stiilis peetud loengus kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Barokiajastu pillidel mängiv Corelli Consort on aga oma kavade esitamisel kaasanud huvitavaid külalissoliste.
Tänavu augustis tutvuti mõisatega ja kogeti nende saalitubade akustikat Alus, Harkus, Kalvis ja Injus. Ansamblile koosseisus Mail Sildos ja Meelis Orgse (barokkviiulid), Egmont Välja (barokkt?ello) ja Lembit Orgse (klavessiin) liitusid solistidena lauljad Risto Joost (Alu ja Harku mõisas) ning Soomest pärit Elja Puukko (Kalvi ning Inju mõisas). Meil siiani suhteliselt haruldast kontratenori hääletehnikat valdav Risto Joost on pea sama palju tuntud ka dirigendina. Joosti iseloomustab suur musikaalsus: tema esitatud karakterid on värvikad ja kaasakiskuvad ning samas muusikaliselt täpsed. Lauldava teksti fraseerimine kannab hästi edasi mõtet ning on selgesti jälgitav. Joosti soleerimisel esitatud kahest Telemanni kantaadist õnnestus eriti kindlalt “Erquicktes Herz sei voller Freude”. Sama kantaati laulis järgmisel kontserdil ka bass Elja Puukko (helilooja oli andnud võimaluse valida esitajaks kas alt või bass).
Soome bassi küllaltki ereda kõlaga tämber ja veatu laulutehnika sobib barokkrepertuaari ettekandmiseks suurepäraselt. Kuigi Risto Joosti lauljakogemus on ilmselt väiksem kui Elja Puukkol, mõjus bassilaulja esitus siiski mõnevõrra kiretuma ja formaalsemana. Köitvalt kõlas Puukko soleerimisel kava lõpuloona esitatud Nicolaus Bruhnsi kantaat “De profundis clamavi”. Lisaks kantaatidele esitasid muusikud veel mitmeid instrumentaalteoseid. Nii võis näiteks nautida ajaelemendi kindlat valdamist, muusikalist enesekehtestamisvõimet ning head ansamblitunnetust J. S. Bachi Sonaadis viiulile ja klavessiinile (G-duur, BWV 1019), seda eriti aeglastes osades. Samas Händeli triosonaadi esituse puhul (A-duur, op. 5 nr. 1) oleks kasuks tulnud pigem muusikute suurem pretensioonikus ja enesekindlus oma tõlgenduslike mõtete kuuldavakstegemisel.
Väikestes maakohtades on koolina või lastekoduna tegutsevas mõisahoones toimuv heategevuskontsert kindlasti üks aasta suursündmusi. Paljudele kohalikelegi võis olla uudiseks Jüri Kuuskemaa pajatatu, kasvõi see, et Inju praeguse mõisahoone rajaja Ernst Hermann Krause vanaisa projekteeris omal ajal ka Tartu ülikooli õppehooned. Edaspidi võiksid muusikudki lisaks Kuuskemaa huvitavale jutule põgusalt tutvustada oma vanu pille või publikut veidi omalt poolt suunata, kuidas barokkmuusikat kuulata – publiku muusikakogemus maakohas pole kindlasti võrreldav Tallinna või Tartu kontserdisaalidega.
Corelli Consorti algatatu paneb kindlasti mõtlema sellele, et meie oma kodumaa lapsed väärivad võimalust elada ja õppida keskkonnas, kus on väärtustatud ilu, harmoonia ja looming.

Corelli Music Raua 37, 10124 Tallinn, Estonia tel/fax +372 648 5535 info at corelli dot ee                   

© Corelli Music 2004 

 

Webgate