Eesti mõisad 2007 - kava 10.08 - 12.08 kontsertidel

10.08.2007

10. august 2007 kell 18 Albu mõis – Astroni klaver, 20. saj. algus (restaureerinud Reval Piano)
11. august 2007 kell 18 Illuka mõis – Estonia klaver, 2005
12. august 2007 kell 18 Cantervilla Loss – Steini klaver, 1880


Kadri-Ann Sumera
Marius Peterson
Jüri Kuuskemaa

 

 

Muusika ja sõna on läbi aegade olnud tihedalt seotud ja üksteist mõjutanud. Esimesed kirjapandud viisid tekkisidki sõnarütmist ja sõnameloodiast. Seos muusika ja sõna vahel võib olla otsene ja lihtne või siis õhkõrn, ent on tihti ometi olemas selgemalt kui pealtpoolt paistab. Esinejad soovivad sel kontserdil muusika ja teksti taas kokku panna, Kadri-Anne klaverilugude vahele loeb Marius romantilisi vene ja saksa tekste.

 

 Ferenz Liszt (1811-1886)
3 transkriptsiooni Franz Schuberti (1797-1828) lauludest
    Tütarlapse kaebus / Des Mädchens Klage
    Serenaad / Ständchen
    Rändur / Der Wandere


Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
3 pala op. 19
    Albumileht / Feuillet d'album
    Nokturn / Nocturne
    Scherzo humoristique

************

Jüri Kuuskemaa - ajalugu, arhitektuur, suguvõsad

****************


Robert Schumann
(1810-1856)
6 pala tsüklist "8 fantaasiapala" / "Fantasiestücke" op. 12
    Õhtul / Des Abends
    Puhang / Aufschwung
    Miks? / Warum?
    Tujud / Grillen
    Öösel / In der Nacht
    Laulu lõpp / Ende vom Lied

**************************************

Sellele kontserdile valisin teosed, mis kõik nii ehk naa, lähemalt või kaugemalt tekstiga seostatavad.

Schuberti peas muutusid peaaegu kõik loetud luuletused vist otsekohe muusikaks - kuidas muidu võiks keegi suuta vaid 31 elatud aasta jooksul üle 600 laulu kirjutada? Suur pianist Liszt kirjutas need laulud klaverile ümber ja lisas palju noote, ent laulude viis ja dramaturgia on ikka seesama, mis Schubertil. Tšaikovski muusika on suures osas kui ajastu peegeldus - vene aadelkonna salongid ja sentimentaalsus, tantsud ja koketeerimised, hingevalud ja vaid vene hingele omane ahastus, ning ometi kõige selle juures alati laitmatud kombed ja peen taktitunne on valatud suurepärasesse muusikalisse vormi. Schumann oli lisaks heliloojaks olemisele ka osav sulesepp. Olles asutanud muusikaajakirja "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus Muusikaajakiri"), toimetas ta seda 10 aastat ja kirjutas sinna ka ise sageli väga tabavaid, vaimukaid ja sõnaosavaid artikleid. Peaaegu kõigis tema teostes võib leida varjatud süžeed - kord portreteerib ta tegelikke või väljamõeldud karaktereid, kord loob lausa hingematvalt täpseid meeleolusid või looduspilte, kord kirjutab muusika justkui olematule näidendile.

 

Kadri-Ann Sumera

 

Corelli Music Raua 37, 10124 Tallinn, Estonia tel/fax +372 648 5535 info at corelli dot ee                   

© Corelli Music 2004 

 

Webgate