CORELLI MUSIC kutsub - Jõulufestivali traditsioonilised aastalõpukontserdid

Pressiteade

18.12.2018

Corelli Music

 

CORELLI MUSIC – jõulufestivali traditsioonilised aastalõpukontserdid JÕULUINGEL.

 

Kohe pärast jõulupühi, 28.-29. detsembril 2018 jätkub stiilne jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal” nagu igal aastal pika traditsiooniga aastalõpukontsertidega “Jõuluingel”. Tartu ja Tallinna Jaani kirikutes saab nautida kaunist koorimuusika kontserti, mille toovad publikule Tartu Noortekoor ja Olav Ehala. Kavas on Britteni tuntuim jõulutsükkel "Ceremony of Carols", Ehala ja teiste eesti autorite jõululaulud.

 

 Corelli Music

Jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal”

28.11.2018 – 6.01.2019

Eesti Vabariik 100, Euroopa kultuuripärandi aasta 2018

Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni kvaliteedimärk „EFFE Label 2017-2018“

 

JÕULUINGEL. Traditsioonilised aastalõpukontserdid

„Jõuluingel"

R, 28. detsember 2018 kell 19 Jaani kirik, Tartu

L, 29. detsember 2018 kell 19 Jaani kirik, Tallinn

 

ESINEJAD: Tartu Noortekoor ja Olav Ehala (klaver) 

Dirigendid Riho, Markus ja Kadri Leppoja 

Harfil Tatjana Lepnurm 

KAVA: Kaunilt särav jõulukontsert, Britteni "Ceremony of Carols", Ehala jõululaulud jm

 

Juba 12. korda toimuvad traditsioonilised aastalõpukontserdid „Kirikupühad Maarjamaal“ pakuvad seekord kauni buketi koorimuusika kullafondist. Tartu ja Tallinna ajalooliste kirikuvõlvide all helisevad Britteni tuntuima jõulutsükli "Ceremony of Carols" („Jõulutseremoonia“) sätendavad meloodiad õrnade harfihelide saatel. Tsükli alustab ja lõpetab gregoriaani koraalil "Hodie Christus natus est" põhinev ühehäälne lauluviis. Britteni meistriteosega sobivad suurepäraselt Olav Ehala südamlikult kaunid jõululaulud, mille ettekannetel osaleb ka autor. Neist tuntuim „Jõuluingel“ andis kogu kontserdile ka nime. Aastalõpukontserdid on alati toimunud Tartu Jaani ja Tallinna Jaani kirikutes, mis on samuti osa Euroopa kultuuripärandist.

 

Jõulufestival lõpeb nagu kogu pühadeaeg kolmekuninga päeva ja õigeusu jõulude algusega. Kontserdid “Perejõulud” viivad Narva Hermanni kindlusse 5. jaanuaril ja kaunisse Kõltsu mõisa 6.jaanuaril südamliku ja meeleoluka pühadetervituse tuntud akordionisti Jaak Lutsoja pereansamblilt. Lavale astuvad ema Kersti Ala-Murr (vokaal), tütar Liis Lutsoja (jazzviiul) ja isa Jaak. Lutsojade jõulukontsert on välja kasvanud õdusatest koosmusitseerimistest koduseinte vahel. Kuulajatele pakutakse omanäoliselt põnevas esituses nii tuntud jõululaule ja koraale, vaimulikke rahvalaule kui ka muusikute endi loomingut.

 

Corelli Music rõõmustab taas publikut aastast 2010 toimuva jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“, mis pakub imelisi muusikaelamusi kogu pika pühadeaja jooksul 1. advendist detsembri alguses läbi jõuluootuste ja aastalõpu kuni kolmekuningapäevani jaanuaris. Festival on leidnud publiku poolt suure poolehoiu ning Euroopa Festivalide Assotsiatsioon (EFA) tunnustas seda kvaliteedimärgiga „EFFE Label 2017-2018“. Jõulufestival on muusikute kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ning tähistab ka Euroopa kultuuripärandi aastat 2018. 

 

Lisainfo ja kogu jõulufestivali kava:

www.corelli.ee

www.facebook.com/corellimusic

 

Korraldaja: Corelli Music

 

Mail Sildos

Corelli Music

Kunstiline juht

Tel 5097963

mail at corelli dot ee

 

Karin Helstein

Corelli Music

Projektijuht

Tel 5811 5774

karin at corelli dot ee

 

 

Tartu Noortekoor on peamiselt linna gümnasistidest, tudengitest ja kõrgkoolide vilistlastest koosnev segakoor, mis loodi 1983. aastal Tartu Koolinoorte Segakoori nime all. Koori suurus on läbi aegade olnud 50–80 lauljat ning 35 aasta jooksul on antud palju kontserte Eestis ja kaugemal, osaletud konkurssidel ja festivalidel ning tehtud koostööd ja loodud sõprussidemeid teiste kollektiividega. Koori eesmärk on pakkuda lauljatele laulurõõmu, muusikalise arenemise võimalust ja mõnusat sõpruskonda ning publikule ilusaid ja huvitavaid kontserdielamusi. Koori peadirigent on Riho Leppoja, teised dirigendid Kadri Leppoja ja Markus Leppoja. Koori hääleseadja on Viviane Kallaste.

 

Tartu Noortekoori peadirigent Riho Leppoja lõpetas 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning töötas aastatel 1976–1996 muusikaõpetaja ja dirigendina Miina Härma Gümnaasiumis, Võnnu Keskkoolis ja Puhja Keskkoolis. Hiljem on ta peale muusikavaldkonna tegutsenud ka kultuurikorraldajana, juhtides Tartu noorsoo- ja kultuurielu edendavaid asutusi (viimati Tiigi Seltsimaja). Aastatel 1980–1982 oli Riho Leppoja Tartu Ülikooli kammerkoori dirigent. Miina Härma Gümnaasiumis töötades juhatas ta sega-, neidude-, poiste- ja lastekoori ning puhkpilliorkestrit, samuti on ta juhendanud selles koolis ning Tartu Laste ja Noorte Majas mitmesuguseid instrumentaalansambleid. Riho Leppoja on dirigeerinud 1993. ja 1997. aasta noorte laulupeol ning oli 2014. aastal Tartu laulupeo kunstiline juht ja peakorraldaja. 2005. aastal pälvis ta Gustav Ernesaksa koorimuusika stipendiumi. 1983. aastal kutsus Riho Leppoja kokku Tartu Noortekoori ning tegutseb tänaseni selle koori peadirigendina.

 

Tartu Noortekoori dirigent Kadri Leppoja lõpetas 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), asus samal aastal tööle Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetajana ning peab seda ametit ka praegu. Vahele jäid vaid aastad 1991–1996, kui ta töötas muusikaõpetaja ja koorijuhina Soomes Heinolas. Perioodil 1976–1985 oli Kadri Leppoja Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori koormeister ja kontsertmeister. Miina Härma Gümnaasiumis juhatab ta sega- ja poistekoori ning oli kaua aega ka neidudekoori dirigent. 1998. aastal asutas ta koos Taavi Eskoga Eesti Koolinoorte Segakoori, mida mõlemad juhatasid järgneva 15 aasta jooksul. 2001. aastal omistati Kadri Leppojale Gustav Ernesaksa stipendium ning 2005. aastal aasta õpetaja aunimetus. 2007. aastal juhatas ta Eesti noorte laulupeol neidudekoore ja 2009. aasta üldlaulupeol naiskoore. Tartu Noortekoori dirigendi ja kontsertmeistrina on Kadri Leppoja töötanud aastatel 1985, 1989–1991 ja 1996. aastast tänaseni.

 

Tartu Noortekoori dirigent Markus Leppoja on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigeerimise bakalaureuseõppe Ants Sootsi (2014) ja magistriõppe Tõnu Kaljuste klassis (2016). Praegu töötab Markus Leppoja Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja neidudekoori dirigendina ning laulab kammerkooris Collegium Musicale. Ta on laulnud meeskvartetis Ur2kam ja Vanemuise teatri ooperikooris ning töötanud aastatel 2012–2017 segakoori Noorus abidirigendina. Markus Leppoja tegeleb ka heliloominguga: ta on kirjutanud koorilaule ja seadeid meeskvartetile. Tema juhatusel saavutas Tartu Noortekoor rahvusvahelisel koorikonkursil „Tallinn 2017“ segakooride kategoorias III koha. Noortekoori dirigendina tegutseb Markus Leppoja alates 2011. aastast.

 

 

Olav Ehala (1950) on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud on saanud tohutult menukaks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.

Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. 1991. aastast on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning 2001–2014 oli Eesti Heliloojate Liidu esimees. 2016. aastast on ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees.

Ta on kirjutanud muusika rohkem kui 70 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga: Ehala on kirjutanud muusika peaaegu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on pälvinud ka kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.

Ehala esineb palju pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranžeerijana.

Olav Ehala on mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilmi „Lotte“ loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio aasta muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), riikliku kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011), Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia (2015). Olav Ehala on Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Kooriühingu auliige.

Olav Ehalal on ilmunud 12 autoriplaati: „Olav Ehala. Laulud“ (Forte, 1992), „Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika“ (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), „Muusika filmist "Nukitsamees“ (Daydream, Inglikala Grupp, Tallinnfilm, 2001), „Burattino“ (Tallinna Linnateater, 2001), „Kaotajad“ (Tallinna Linnateater, 2003), „Olav Ehala. Armastatud laulud“ (Mojo Records, 2004), „Head lapsed, need kasvavad lauluga“ (Eesti Raadio, 2005), „Olav Ehala. 47 parimat laulu“ (Hitivabrik, 2007), „Lavastuse „Bullerby lapsed“ laulud“, Eesti Nuku- ja Noorsooteater (2007), „Lumekuninganna“ (Teater Vanemuine, 2008), „Thijl Ulenspiegel ja teisi laule“ (Tallinna Linnateater, 2010), „Arabella“ (Birgitta Festival, 2015).

(Allikas: EMIK)

 

 

 

Corelli Music Raua 37, 10124 Tallinn, Estonia tel/fax +372 648 5535 info at corelli dot ee                   

© Corelli Music 2004 

 

Webgate