|
Korda kaks
Kava kõrvutab 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi instrumentaal- ja vokaalpolüfooniat (ka viimane oli ajalooliselt plokkflöödikonsordi repertuaari oluline osa). Palad on grupeeritud kahekaupa ning jaotuvad veel omakorda kahte gruppi: esimesse neist kuuluvad lugude paarid, mis on kirjutatud ühe helilooja poolt ning teise gruppi lood, mille esialgsed variandid on inspireerinud ka teisi heliloojaid, nii et nende teemad on leidnud korduvat kasutamist.
Kavas H. van Gizeghem, A. Agricola, O. di Lasso, H. Isaac, T. Susato jt.
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes tegutseb alates 1989. aastast. Siia kuuluvad muusikud, kelle sooviks on varajase muusika interpreteerimine originaalpillide koopiatel, respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Stuudio liikmeskond ei ole täpselt fikseeritud – seda võib käsitleda professionaalide sõpruskonnana, kus mängijate arv sõltub muusika nõudmistest.
O rosa bella
John
Dunstable (ca 1390 - 1453) või Johannas Bedyngham
(1422 - 1459/60)
Anonüümne autor (15.
sajand)
Tart ara mon cuer sa plaisance
Anonüümne autor (15. sajand, Paris ms 15123 nr. 57)
Heinrich
Isaac (ca 1450/55 - 1517)
Eustache
du Caurroy (1549 - 1609)
Seconde Fantasie
Septiesme Fantasie
Orlando
di Lasso (1530/32 - 1594)
O Maria, clausus hortus
Sancta et immaculata
Virginitas
Thomas
Morley (1557/8 - 1602)
Farewell disdainfull
Blow, Shephers, blow
La Martinella
Johannes Martini (ca 1430/40 - 1497)
H.
Isaac
Vincenzo
Ruffo (ca 1508 - 1587)
La Brava
Trinitas in unitate
Guillaume Dufay (1397-1474)
Adieu ces bons vins de Lannoys
Ce
jour de l'an voudray joye mener
De tous biens plaine
Hayne van Gizeghem (ca 1445 - 1476-97)
Alexander
Agricola (1445/6 - 1506)
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes tegutseb alates 1989. aastast.
Siia kuuluvad muusikud, kelle sooviks on varajase
muusika interpreteerimine originaalpillide koopiatel, respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Stuudio
liikmeskond ei ole täpselt fikseeritud - seda võib käsitleda
professionaalide sõpruskonnana, kus mängijate arv sõltub muusika nõudmistest.
Seekord musitseerib Cantores Vagantese plokkflööditrio koosseisus
Reet Sukk, Taavi-Mats Utt ja Andres Siitan
Enamik Eestis tegutsevatest varajase
muusika ansamblitest on alustanud plokkflöötidega ja paljud neist ka
renessanssmuusikaga. Selles suhtes ei ole erandiks ka Cantores Vagantes.
Ajapikku on aga enamasti leitud „suuremat
muusikalist väljendusrikkust pakkuvad pillid". Täna tunneme end selgelt priviligeeritutena, et peale enam kui 25-aastast
kontserttegevust oleme jälle jõudnud renessanssplokkflöödi ansambli muusika
poole. Tõsi, sellel kõigel on oma eellugu, ja kui on soov kasutada
originaalpillide koopiaid ja lähtuda ajaloolisest esituspraktikast, siis ei ole
vaba aja planeerimisega vaja palju vaeva näha. Mõned aastad muuseumides,
raamatukogudes ja töökojas ning siis mõned aastad küllalt regulaarseid proove.
Ränk töö? Pigem uudishimu. Spikerdamivõimalused ei ole kuigi suured. Varajase
muusika renessanss 20. sajandil rabas eelkõige barokkmuusikaga ja seda eeskätt
võrdluses nn akadeemiliste esitustega. Renessanss oli asjaarmastajate pärusmaa,
või trumfeerisid seal muusikud, kes olid juba tuntud barokkmuusika ilmast.
Kvindi suhtes ehitatud plokkflöödid, kõrge a1=463 Hz häälestus,
solmisatsioon, ligatuurid, kesktoonhäälestus - need on vaid mõned märksõnad,
mis ka paljudele muusikutele tunduvad „hiina keelena" või lihtsalt ebaoluliste
detailidena. Fakt, et mitme sajandi vältel ei olnud levinud muusika kirjutamine
partituurina ja seda pandi hoolimata häälte arvust ja polüfoonia keerukusest
kirja häälte kaupa, näitab ehk kõige kujukamalt selle tee pikkust, mis meil
tuleb läbida. See tee ei ole aga hirmutav, sest on täis põnevust ja
rikkust. Toredaid leide meile kõigile!
CV
| 
Liitu uudiskirjaga
