|
Vanamuusikaansambel
RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak´i algatusel
eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt
esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest lauljast ja
instrumentalistist, kes esinevad vanade pillide koopiatel (lautod,
fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed
on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates
vanamuusikaansamblites.
Rondellus
pälvis Eesti Muusika Auhinnna 2003 parima klassika CD eest.
Auhinnavõitja, CD Sabbatum äratas rahvusvahelist tähelepanu ja
leidis rohket tunnustust.
Rondellus
on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas,
Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias,
Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.
Rondelluse
asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku,
valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt
vajadusele teisi muusikuid. Viimastel aastatel on nendega liitunud
nende poeg Johannes Christopher.
MARIA
STAAK (laul) - pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia
lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta
lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja džässlaulu erialal.
Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiižikamas
vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Šveits)
Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat.
ROBERT
STAAK (lauto, löökpillid) - pärast Tallinna Muusikakooli
lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja
teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on
õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures.
Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja
aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Ta on
hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti
Muusikaakadeemias lautot ja generaalbassi näppepillidel. Robert
Staak on Klassikaraadios populaarse saate „Vanamuusikatund"
autor.
JOHANNES
CHRISTOPHER STAAK (laul,
plokkflöödid, torupill) alustas oma muusikaõpinguid Nõmme
Muusikakoolis Ivo Lille saksofoniklassis. Hiljem õppis ta
džäss-saksofoni G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Siim Aimla
juures. Ta omandas Tartu ülikoolis magistrikraadi ajaloos. Viimastel
aastatel on Johannes Christopher pühendunud varajase muusika (eriti
gregooriuse koraali) laulmisele. Algõpetuse sai ta oma emalt, hiljem
on ta täiendanud Dominique Vellardi, Marcel Perèsi ja Daniel
Saulnier' (Prantsusmaa) meistrikursustel. Johannes Christopher on
tegutsenud Tallinna Peeter-Pauli kiriku kantorina. Lisaks
Rondellusele teeb ta lauljana koostööd ansambliga Heinavanker.
Praegu käib ta ema jälgedes ning õpib magistriõppes keskaja
muusikat SCHOLA CANTORUM-is Baselis.
Keskajal Põhja-Euroopa ja ühtlasi
praeguse Tallinna suurim kirik - Püha Katariina kirik - on oma
suurepärase aura ja akustikaga kujunenud armastatud kontserdi-,
teatrietenduste ja näitusepaigaks.
Tänaseks on hiiglaslikust uhkest
kirikuhoonest, mis rajati 13.-14. sajandil ja sai tegutseda
Dominiiklaste kloostri kirikuna ligi 300 aastat, järele jäänud
vaid osa. Katariina kirik hävis peale reformatsiooni arvatavalt
1531./32. aastal toimunud suures tulekahjus. Seniajani on säilinud
suurepärased portaalid, osa müüre ja põrandaalune matmispaik.
Nüüd saalina kasutatava ruumiosa
moodustavad 19. sajandil kaupmees Kochile linna rae poolt rendile
antud kiriku varemed, millesse rajati viljaait ja laohoone. Lisaks on
Katariina kiriku varemeid kasutatud väga erineval moel nii
autoremonditöökojana, laohoonena, kinotööstuse jms jaoks -
kõigeks, mis nõudis avarat ja kõrget ruumi. Viimased aastakümned
on toonud kirikusse tagasi haridus- ja kultuurielu.
Alates juunist 2014 on Katariina
kirik Hopneri Maja hoole all. www.hopnerimaja.eu
| 
Liitu uudiskirjaga
