Eesti mõisad 2011- Vääna

Agentuur Corelli Music jätkab juba kaheteistkümnendat aastat toimuva suvelõpu menuüritusega. Heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2011" - see on arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika, kunstipärandi hoidmine.

Lisaks romantilisele mõisaelamusele ja kaunile muusikale meie tippmuusikutelt pakutakse igas mõisas ka Jüri Kuuskemaa kaasahaaravaid ajaloo- ning arhitektuurialaseid selgitusi.

TOETAME KOOS Vääna Mõisakooli Orffi pillide fondi!

"Eesti mõisad 2011" lõppkontsert 31. juulil kell 18 Vääna mõisas on PILETITETA, vaba annetus mõisakooli lastele!  

ESINEJAD:

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel: Mail Sildos ja Meelis Orgse (viiulid), Tõnu Jõesaar (tšello ja viola da gamba), Lembit Orgse (klaver, klavessiin, klavikord).

Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA

KAVAS:

Corelli, Roman, Abel, Biber - sonaadid ja triosonaadid, Purcell - teosed kahele viiulile ja tiiskant viola da gambale, Telemann - Gulliveri süit, Bach - muusika erinevatele klahvpillidele (klaver, klavessiin, klavikord).

Laupa mõisa kontsert toimub koostöös Vääna Mõisakooliga

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus on ühendatud mõisate kuldajastuga seonduva kauni muusikaga eesti parimate muusikute esituses. Lisaväärtusteks on haarav sõnaline osa ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda. Kauni barokkmuusika kava esitab barokkansambel Corelli Consort, kasutades ajastu pillidest lisaks viiulitele ja tšellole ka tiiskant viola da gambat, klavessiini, klavikordi ja klaverit. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa oma tuntud muhedal moel.

Aastast 1999 suviti toimunud kontserdisari on muusikas ja sõnas tutvustanud juba 50 erinevat mõisa ning toetanud 11 väikest mõisakooli või –lastekodu. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetustest kogunev toetus Vääna Mõisakoolile Vääna mõisas. Seoses kontserdisarjaga *Eesti mõisad 2011* saab mõisakool alustada õpilaste arenguks mõeldud Orffi muusikariistade muretsemise fondiga.

Vääna mõis:

Vääna mõisa mainiti esmakordselt 1325. aastal, mil Taani kuningas läänistas selle vendadele De Bremedele. Mõis märgiti üles nimega Feyena ja De Bremede käes oli see aastani 1462. Edasi olid mõisa valdajateks paljud kuulsad perekonnad - Tiesenhausenid, Taubed, Dückerid ja lõpuks Stackelbergid, kes aastal 1784 alustasid mõisa praeguse peahoone ehitamist. Hilisbarokne Vääna mõis valmis 1797. aastal ja sellest sai üks uhkemaid ajastu ehitusnäiteid. Mõisa ümber rajati ka park. 19. sajandi keskel muudeti mõisaparki jäänud keskaegse vasalllinnuse varemed romantiliseks varemetepargiks. Mõisa omanikering paistis silma eesrindlike, sügava kultuuri- ja kunstihuviga mõisnike poolest. Vääna kunstikogule pani 1774. aastal aluse Friedrich Peter von Dücker, hiljem täiendas seda arhitekti ja kunstnikuna Euroopas tuntud Otto Magnus von Stackelberg. Vääna kunstikogu oli üks silmapaistvamaid Baltimaades. Seal oli Tiziani, Raffaeli ja Holbeini maale, graafikat, münte, skulptuure ja arheoloogilistel kaevamistelt leitud esemeid. www.harku.ee

Kroonikaraamatu järgi on Vääna kool asutatud 27. jaanuaril 1855. aastal Vääna mõisa poolt. Sel ajal oli mõisaomanikuks parun Otto von Stackelberg. Mõisaproua oli tol ajal väga edumeelne, hariduslembene, suhtles tihedalt ümbruskonna rahvaga. Alates 1920ndate aastate algusest, kui mõis likvideeriti, töötab mõisahoones kool. Viimastel aastakümnetel on koolis toimunud mitmeid muutusi. Vanas mõisahoones tegutseb lasteaed ning 6-klassiline algkool. Alates 1.jaanuarist kannab kool nimetus Vääna Mõisakool, mis on ainulaadne Eestis. Kool on lastele kodune ja mugav, täis ajaloohõngu. Kooli ümbritseb Vääna mõisa park, mis võimaldab läbi viia praktilisi tunde erinevates õppeainetes. Lisaks õppimisele on õpilastel võimalus sisukalt oma vaba aega veeta mudilaskooris, kunstiringis, tütarlaste lauluansamblis, arvutiringis, solistiringis ja tantsurühmas. Kuna kool on kasvanud, on ka vajadus muusikainstrumentide järele suurenenud.

Muusikaõpetuses on kõrgelt hinnatud Carl Orffi  pedagoogiline süsteem, mille aluseks on laste loovuse arendamine laulmise, liikumise ja lihtsamate pillide mängimise abil. Carl Orff  (1895-1982) tõi laulmise kõrvale võrdse tähtsusega ka pillimängu ja liikumise, arendades välja oma kontseptsiooni, mille eriliseks väärtuseks on omanäoline instrumentaarium (erinevad ksülofonid, kellamängud, rütmipillid), mis loob võimaluse pillimänguks igale lapsele, sõltumata tema muusikalisest andekusest. Just mitmekülgsus ja sellest  tulenev võimalusterohkus on see, mis eristab Orffi õpetust teistest muusika õpe -tuslikest suundadest  ja võimaldab seda laialdaselt  rakendada.

Vääna Mõisakool tänab kõiki annetajaid ja saab Teie lahkel abil osaliseks uue põlvkonna kontserdikülastajate kasvatamisel.

Vääna mõisakool

„Eesti mõisad 2011“ lõppkontsert 31. juulil kell 18 Vääna mõisas on PILETITETA,vaba annetus Vääna Mõisakoolile Orffi pillide fondi.