Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti
mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja
arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastu kauni muusikaga eesti
parimate muusikute esituses. Lisaväärtuse annavad haaravad ajaloolised
selgitused kunstiloolaselt Jüri Kuuskemaalt ja võimalus kuuluda metseenide
vanasse auväärsesse seltskonda.
Sel suvel esitab kauni barokkmuusikaga kava ajastu pillidel
barokkansambel Corelli Consort.
Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido
Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab oma tuntud muhedal moel
kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Saka mõisas Tõnis Kaasik.
VIHULA mõis. Haljala kihelkond. Tekst Jüri Kuuskemaa
Lahemaa
Rahvuspargi üks kolmest mõisapärlist Palmse ja Sagadi järel, neist viimasena –
alles mullu – korda saanud.
Veskitammiga
üles paisutatud Mustjõgi moodustab siin keset künklikku maastikku otsekui
järve, mille saarikule viivad romantiliselt küürakad valged sillad. Vaba,
ebasümmeetrilise paigutusega hoonestus moodustab ainulaadse ansambli.
Siingi on
kaks eriaegset härrastemaja. Tagasihoidlikult jääb tahaplaanile barokne
Lesemõis ehk Tagamõis. See on säilitanud algse XVIII sajandi mantelkorstna,
ruumijaotuse ning osa trepibalustraadist. Väheldast, üksnes viieteljelist
fassaadi on veidi pikendatud jõepoolse juurdeehitisega. Lausa muinasjutusliselt
mõjuvad mantelkorstna sisemus ja ümbrus, mis on dekoreeritud lopsakate taimsete
maalingutega tumedal taustal. Kambrite kohandamisel hotellitubadeks maaliti
sisearhitekt Leila Pärtelpoja lennukate ideede järgi ka ruumide lagesid.
Uus
peahonne on ehitatud pärast eelmise põlemist 1892. a. Varasematest müüridest,
mis seostusid tagasihoidliku klassitsismiga , on osa uusehitises ära kasutatud,
lisades ebasümmeetriliselt sammasrõdu ja kõrgema põhjatiiva. Kohaliku Rakvere arhitekti Friedrich Modi kavatsuste hulka
kuulus ilmselt soov tekitada seoseid renessansiga..
Mõlema
härrastemaja ehitusisandateks olid von Schuberti suguvõssa kuulunud
mõisahärrad. Mõisa enda teadaolev iga ulatub 1501. a., mil omanikuks oli Hans
Lode.
Ansamblisse kuuluvad
klassitsistliku moega ait ja tall-tõllakuur (1830) koos külgneva müüritud
juurviljaaiaga, palmimaja, pesuköök, sammastega kohvimaja paviljon, restoraniks
kohandatud võimas jääkelder, täielikult ajaloolise sisustuse säilitanud
vesiveski koos möldri eluruumidega, viinavabrik, karjakastell.
Mõisa juurde viib künkalt
esinduslik allee, mille kõrval väljal püsib vana tuuleveski korpus. Mustjõe
lõunapoolse luha vaatlemiseks on juurviljaaia nurgale ehitatud väike tornike.
|