Raivo ja Ramuel Tafenau festivalil "Tallinna tornid"

FESTIVAL "TALLINNA TORNID" 10!

26. - 29. august 2020

Erinevad Tallinna tornid ja säravad muusikud!

Corelli Music ühendab festivalil „Tallinna tornid" iidse linna ajaloo ja eri aegade tornitipud tänapäeva loominguliste tippudega ning tutvustab linna kuulsat ja täienenud „kilukarbisiluetti" seestpoolt läbi erinevate ajastute muusika. Keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad - kogu Tallinn täitub vastavalt torni ajastule muusikaga, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani. Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika, muusikalised jalutuskäigud, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere - põnevad ettevõtmised läbi mitme päeva ja osalemisrõõm kõigile!

16.00 Harjumäe välilava

ESINEJAD: Raivo Tafenau (saksofon) ja Ramuel Tafenau (trummid)

KAVA: Isa ja poja jazzidialoog. Kaasaegne jazz ei tunne piire muusikalises ega koosseisulises mõttes. Duo saksofon ja trummid ei ole kindlasti nn mainstream koosseis, sest bass ja harmoonia puuduvad. Raivo ja Ramuel delegeerivad maailma ühe tuntuima vaidluse- kumb oli enne, kana või muna- muusikasse ja kontserdil vaieldakse omavahel selle üle, kumb oli enne, meloodia või rütm. Ja samuti selle üle, kas veri on paksem kui vesi.

Sissepääs tasuta!

Koostöös Tallinna Kultuuriööga

Korraldaja ja lähem info:

Corelli Music www.corelli.ee

www.fb.com/corellimusic

Harju­mägi ehk Harju­värava mägi on park, mis asub kunagise Ingeri bastioni muld­kehal. 1860.-1861. aastal rajati läbi bastioni Komandandi tee ning aastatel 1861-1862 muudeti bastion bürger­meister Carl August Mayeri juhtimisel haljasalaks.

Mäele pääsemiseks ehitati 1865. aastal Harju värava juurest kaheksa ehis­vaasiga kaunistatud trepp, mida hakati kutsuma Mayeri trepiks. Treppi on laiendatud ja renoveeritud aastal 1890 ja 1907. Siin paiknenud keraamilised vaasid asendati aastatel 1885-1887 malm­vaasidega.

1865 rentis linna­valitsus Harjumäe Eesti­maa Aiandus­seltsile. 1881-1885 ala rekonstrueeriti ja heakorrastatud Harjumägi renditi 1887. aastal kohviku suve­klubi rajamiseks, misjärel kujunes Harjumäest üks tallinlaste armastatumaid lõbustus­paiku. Siia rajati restoran, kõla­koda, kontserdi­väljak koos muusika­paviljoniga ning keegli­rada. Kõik need ehitised olid historitsistlikus stiilis, ohtralt kaunistatud puit­paviljonid. 1929. aastal va­ra­se­mad hoo­ned lam­mu­ta­ti, pärast seda ehitati uus, praeguseni säilinud kõla­koda. 1932. a avati Harjumäe pargis vaba­õhu­kohvik.

Huvitava faktina on teada, et 1889. aastal tõusis siit õhu­palliga üles kuulus lendur Charles Leroux ja sooritas oma traagi­liselt lõp­penud lange­varju­hüppe.

Nõukogude ajal kasutati pargi­ala erinevate ürituste tarbeks. 1980.-1990. aastatel peeti kõla­koja esisel platsil nädala­vahetuseti plaadi­turgu, kust oli võimalik hankida endale muusikat laiast maailmast. Alal korraldati ka kontserte ja avalikke (džässi)üritusi.

2009. aastal rajati pargi Vabaduse väljaku poolsele küljele Vabadus­sõja võidu­sammas. Töö käigus eemaldati osa bastioni muld­kehast, osaliselt eksponeeriti välja tulnud bastioni­müüritisi. Nii Harjumäe kui ka Linda­mäe alune, kunagiste bastionite muld­kehandite sisemus peidab mitut käiku, millesse pääseb Kiek in de Köki muuseumi kaudu.

Park on eriline ka iidsete, 1750. aastatel istutatud lääne­pärnade poolest, mis paiknevad pool­kaares kõla­koja-esisel platsil.

2011. aastal rekonstrueeriti pargi kõlakoja esine plats, rajati uus katend ning purskkaev. Taasise­seisvu­mispäeva jäädvus­tamiseks nimetati ala Harju­mäe kõlakoja ees 20. Augusti väljakuks.

www.tallinn.ee

Sissepääs tasuta!

Koostöös Tallinna Kultuuriööga