|
FESTIVAL "TALLINNA
TORNID"
29. - 31. august 2019
Erinevad Tallinna tornid ja säravad
muusikud!
Corelli Music ühendab festivalil
„Tallinna tornid" iidse linna ajaloo ja eri aegade tornitipud
tänapäeva loominguliste tippudega ning tutvustab linna kuulsat ja
täienenud „kilukarbisiluetti" seestpoolt läbi erinevate
ajastute muusika. Keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad
pilvelõhkujad - kogu Tallinn täitub vastavalt torni ajastule
muusikaga, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja
nüüdismuusikani. Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika,
muusikalised jalutuskäigud, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad
vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere - põnevad
ettevõtmised läbi mitme päeva ja osalemisrõõm kõigile!
Muusika kaudu linna avastav festival
„Tallinna tornid" toimus esimest korda Euroopa kultuuripealinna
Tallinn 2011 raames, oli üks augustikuu programmi tähtsündmusi
ning sai publiku sooja vastuvõtu osaliseks.
L,
31. august 2019
20.00 Pada
(Kalasadama
6, Tallinn)
KAVA:
„We
need to talk".
ESINEJAD:
Siim Aimla Funk Band
koosseisus Siim
Aimla (saksofon), Jason Hunter (trompet), Sten Valdmaa (tromboon),
Artis Boriss (klahvpillid), Paul Daniel (kitarr), Peedu Kass (bass), Eno Kollom (trummid).
Funk
on Siim Aimla soontes tuksunud juba pikka-pikka aega. Õigupoolest
see osa funk'ist,
mida esindavad James Brown, Michael ja Randy Brecker ning Nils
Landgren. Mõte moodustada oma funk-kollektiiv
tuksus vaikselt Siim Aimla südamesopis juba ammu, kuid asi sai teoks
tänu tema tütre Aino tungivale nõudmisele 2017. aastal. Nüüd,
paar aastat hiljem on ansamblikoosseis formeerunud ja paika loksunud.
Valmimas on ka esimene plaat „We need to talk". Ansambli muusika
on saanud mõjutusi mitmelt poolt, eelkõige Nils Landgreni ja
Michael Breckeri loomingust.
Sissepääs
tasuta!
Koostöös Tallinna Kultuuriööga
Korraldaja ja lähem
info:
Corelli
Music www.corelli.ee
www.fb.com/corellimusic
|
|
Pada
- Kultuurikatel
pidi 2011. aastal olema Euroopa kultuuripealinna Tallinna mõtteline
keskpunkt. Kultuurikatla renoveerimine lõpetati küll veidi hiljem,
kuid juba Euroopa kultuuripealinna aastal alustati Kultuurikatla
Aias vajalike korrastustöödega: puhastati ala prügist, korrastati
hooneid ja jalgteid, rajati peenramaad ja loodi aeda esialgne
taristu. Järgnevalt kuulutati välja ideekonkurss, et kujundada
Kultuurikatla Aiast mõnus kohtumispaik ja hoida see põnev
merelähedane territoorium aktiivses kasutuses. Nõnda on ka läinud:
seal on peetud palju õdusaid olenguid ja korraldatud kõikvõimalikus
formaadis üritusi. Kultuurikatla Aed on kindlasti olnud üks
sõlmpunkte, mis on aidanud sel kümnendil mereäärsele piirkonnale
suveajal elu sisse puhuda. Praeguseks on Kultuurikatla Aias suviti
juba viis aastat tegutsenud koht Pada, mille meeldiv atmosfäär on
inspiratsiooni pakkunud paljudele korraldajatele ja olnud sümpaatne
ka külalistele.
Kultuurikatla
maatükil asuvate vanade hoonete ajalugu on põnev. Aastatel
1910-1913 ehitati arhitekt Hans Schmidti projekti alusel siia
Tallinna Elektrijaam. Juba varem, alates 1865. aastast, tegutses
samal maalapil gaasivabrik, millest on tänaseni järel kaks
hulknurkset gaasimahutit. Nii gaasivabrik kui ka hilisem
elektrivabrik andsid linnale energiat: elektrijaam on suisa Tallinna
esimene elektrienergia allikas. Juba 1984. aastal pandi selle asjaolu
meenutamiseks alus elektrijaama hoones asuvale energeetikamuuseumile,
mis võtab külalisi vastu alates 1993. aastast. Ent Katla
territooriumil asuv kõrgeim torn - kunagise elektrijaama
hiiglaslik 102,5-meetrine korsten - on paljudele pettumuseks
tänaseni korsten, mitte aga liftiga vaateplatvorm, hotell või mõni
muu imevigur, millest särasilmil siin-seal jutustatakse.
|
|
Sissepääs
tasuta!
Koostöös Tallinna Kultuuriööga
|
Liitu uudiskirjaga
