Eesti mõisad 2013- Räpina mõis

Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi!

2013 - 15 suve mõisamuusikat!

Agentuur Corelli Music jätkab juba viieteistkümnendat aastat suvise menusündmusega, mille peaesineja on barokkansambel Corelli Consort. Heategevuslikus kontserdisarjas „Eesti mõisad 2013" ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine. Sari on 14 aasta jooksul, alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud 13 väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu. Sel aastal lisanduvad veel viis uut mõisa erinevatest Maarjamaa nurkadest.

„Eesti mõisad 2013" publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere  vallas asuva väikese Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt.

ESINEJAD:

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel

KA BO CHAN (kontratenor)

Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA

KAVA:  „Crème de la crème": kauneimad aariad kontratenorile ning viiuli-, tšello- ja klavessiinimuusika pärlid - J.S. Bach, G.Fr. Händel, A. Vivaldi jt

„Eesti mõisad 2013" lõppkontsert 28. juulil kell 18 Lasila mõisas on PILETITETA, vaba annetus Lasila mõisakooli uue klaveri fondi.

Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi! 

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad" on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastu kauni muusikaga. Lisaväärtuse annavad haaravad ajaloolised selgitused kunstiloolaselt Jüri Kuuskemaalt ja kogu publikule võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda. Igal kontserdil on Lasila mõisakooli klaverifondi toetamiseks avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid, kus sel suvel osaleb oma põnevate toodetega ka Mõisakeraamika. Kolm esimest mõisa selle suve sarjas - Atla, Kõltsu ja Eivere on suurepäraselt korda tehtud ja kultuurihuviliste omanikega eramõisad. Kaks viimast - Räpina ja Lasila on mõisakoolid ning need kontserdid toimuvad populaarse külastusmängu „Unustatud mõisad" mängupäevadel.

Suvel 2013 saab sarjas nautida kaht erinevat barokkmuusika kava, mõlemad on tõeline „Crème de la crème" muusikagurmaanidele. 19. juunil esitab Atla mõisas tundelise 18. sajandi klavessiinimuusika pärle võluv prantslanna Elisabeth Joyé. Järgmises neljas mõisas 25.-28. juulil pakuvad imekaunist barokkmuusikat kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

RÄPINA MÕIS (Rappin, Repino), ka Sillapää loss, Räpina kihelkonnas Põlvamaal

Mõis asutati Poola ajal 1582. aastal. Toonased hooned hävisid Rootsi-Poola sõjas, rootsiaegsed põletati põhjasõja hakul.

1717. aastal kinkis Peeter I Räpina koos ümbruskonna mõisatega oma soosikule krahv Pavel Jagužinskile, kes aga rentis vastse valduse teisele Vene õukondlasele, Karl Gustav von Löwenwoldele. Too laskis 1728. aastal püstitada telliselöövi. Elu- ja majandushooned rajas osav ehitusmeister Johann Georg Keiser, kes ehitas Võhandu jõele ka Räpinale uhkust toonud paberiveski, mis alustas tööd 1737. aastal. Toona oli Räpina suurim mõis eesti rahvusalal - rohkem kui 6000 talupojaga. Tõusule järgnes aga pikaajaline langus ning mõis oli üsna allakäinud veel 1853. aastal, mil müüdi kreisikohtunik Peter Anton von Siversile. Tema pärines Peeter I teenistuses olnud hollandlasest admiralist.

Viljandimaal Siversitele kuulunud Heimtali mõisa eeskujul lasti Räpinasse ehitada sama kujuga uus härrastemaja. 1858. aastal valminud ampiirstiilis härrastemaja kahekorruselist keskkorpust ja tiibhooneid ühendasid ühekorruselised galeriid. Eriti pidulik on järvepoolne fassaad, mille keskosa ees on portikus nelja joonia orderis sambaga. Üks galeriidest kavandati talveaiana ja selle välissein on üleni klaasitud. Üldiselt tagasihoidliku ilmega Põlvamaa mõisate seas on ampiirne Räpina kahtlemata kõige suurejoonelisem. Selle sarmi suurendab seotus pargiga ning kõrgumine veskitega paisjärve kohal. Rahvasuus on Räpina härrastemaja kohta kombeks öelda Sillapea loss.

Siversid, kes mõisale täishiilguse andsid, püsisid siin maareformini. Neist viimane, Alexander Peter, laskis aiandusarhitektil Walter von Engelhardtil pargi ümber kujundada ning ehitada pargi veerde stiilse ümartempli kujuga pargipaviljoni (tänapäeval tuntud kui „musitempel").

Uuemal ajal tegutses mõisas menukas aianduskool, mis on hästi hoolitsenud ajaloolise, väga liigirohke (üle 300!) pargi eest. Aianduskool laskis aga 1935. aastal hoone ilmet muuta: ühekorruselised galeriid kõrgendati kahekorruselisteks, et saada rohkem kasulikku pinda.

Praegu on mõisa härrastemajas Räpina muusikakool ning koduloo- ja aiandusmuuseum.

Tekst: Jüri Kuuskemaa 

PILETID: 18 € / 14 € *

eelmüügis Piletilevis, Statoilis ja võimalusel tund enne algust kohapeal 

NB! American Express krediitkaardi omanikele Piletilevi eelmüügist soodustus -10% täispileti hinnast

SERK liikmekaardi omanikele Piletilevi eelmüügist soodustus -10% täispileti hinnast.

Piletilevi müügikohtades, www.piletilevi.ee ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.

Vaata Piletilevi müügikohti
Kuidas osta pilet internetist 

Mugavaim piletiost kodust väljumata- Sebrapilet!