Eesti mõisad 2011- Laupa

Agentuur Corelli Music jätkab juba kaheteistkümnendat aastat toimuva suvelõpu menuüritusega. Heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2011" - see on arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika, kunstipärandi hoidmine.

Lisaks romantilisele mõisaelamusele ja kaunile muusikale meie tippmuusikutelt pakutakse igas mõisas ka Jüri Kuuskemaa kaasahaaravaid ajaloo- ning arhitektuurialaseid selgitusi.

ESINEJAD:

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel: Mail Sildos ja Meelis Orgse (viiulid), Tõnu Jõesaar (tšello ja viola da gamba), Lembit Orgse (klaver, klavessiin, klavikord).

Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA

KAVAS:

Corelli, Roman, Abel, Biber - sonaadid ja triosonaadid, Purcell - teosed kahele viiulile ja tiiskant viola da gambale, Telemann - Gulliveri süit, Bach - muusika erinevatele klahvpillidele (klaver, klavessiin, klavikord).

Laupa mõisa kontsert toimub koostöös Laupa Põhikooliga

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus on ühendatud mõisate kuldajastuga seonduva kauni muusikaga eesti parimate muusikute esituses. Lisaväärtusteks on haarav sõnaline osa ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda. Kauni barokkmuusika kava esitab barokkansambel Corelli Consort, kasutades ajastu pillidest lisaks viiulitele ja tšellole ka tiiskant viola da gambat, klavessiini, klavikordi ja klaverit. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa oma tuntud muhedal moel.

Aastast 1999 suviti toimunud kontserdisari on muusikas ja sõnas tutvustanud juba 50 erinevat mõisa ning toetanud 11 väikest mõisakooli või –lastekodu. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetustest kogunev toetus Vääna Lasteaed-Algkoolile Vääna mõisas. Seoses kontserdisarjaga *Eesti mõisad 2011* saab mõisakool alustada õpilaste arenguks mõeldud Orffi muusikariistade muretsemise fondiga.

Laupa koolist:

1919. aastal võõrandas Eesti Vabariik balti-sakslastelt nende mõisad, teiste hulgas ka Laupa. Särevere Vallavalitsus otsustas  kooli Jändjalt Laupa mõisa härrastemajja kolida.  1922. aasta mais asuski kool Laupale ning hakkas kandma nime Laupa 6-klassiline algkool. Kool alustas tööd 125 õpilase ja 5 õpetajaga. Koolijuhatajaks oli Anton Rõigas. Kogu Eesti Vabariigi aja kasutati mõishoonet ka küla seltsitegevuseks. Siin õpiti näitemänge, peeti emadepäeva jm. pidusid. Teine maailmasõda ja sellele järgnev periood olid ka Laupa koolile keerulised: 1941. aastal Türi lahingute ajal purunesid kõik koolimaja aknad, lasti õhku sild; arreteeriti ja küüditati koolijuhataja Henrik Agur; 1942/43 ja 1943/44 õppeaasta olid lühikesed, sest koolmaja tuli jagada sõjaväelastega ja Tallinnast evakueeritud statistikavalitsusega; saksaaegne koolidokumentatsioon oli saksakeelne; suuri probleeme oli koolimaja kütmisega. 1944/45 õppeaastast sai kooli ametlikuks nimeks Laupa Mittetäielik Keskkool, 1951. aastast Laupa 7-klassiline Kool, 1960. aastast Laupa 8-klassiline Kool, 1989. aastast Laupa 9-klassiline Kool ja praegu kannab kool nime Laupa Põhikool. Laupa kool

PILETITE HINNAD: 15 € / 10 €

NB! American Express krediitkaardi omanikele Piletilevi eelmüügist soodustus -10% täispileti hinnast

NB! Eesti Suure Raamatuklubi liikmekaardi omanikele Piletilevi eelmüügist soodustus -10% täispileti hinnast. Täpsed tingimused www.serk.ee